Üliõpilasselts Liivika

Kinnitatud 08.12.1998.a. üldkoosoleku poolt

SISUKORD:

I Üldsätted
II Seltsi liikmed
III Seltsi liikme õigused ja kohustused
IV Seltsi vara
V Seltsi juhtimine
VI Eestseisus
VII Seltsi tegevuse revideerimine
VIII Seltsi ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

II Seltsi liikmed: liikmeks võtmine, väljaastumine ja väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Seltsi liikmeteks võivad saada Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikoolist võrsunud kõrgemate õppeasutuste meesüliõpilased.

2.2. Seltsil on noorliikmed (liikmekandidaadid), tegev- ja välisliikmed ning vilistlased, kes moodustavad vilistlaskogu.

2.3. Seltsi noorliikmeks võetakse immatrikuleeritud üliõpilasi nende kirjaliku avalduse põhjal eestseisuse otsusega. Otsus on vastu võetud, kui poolt hääletab 2/3 kohal olevatest eestseisuse liikmetest.

2.4. Seltsi noorliikmeks vastuvõtmise avalduse vaatab Seltsi eestseisus läbi ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast alates.

2.5. Seltsi liikmeks(tegevliikmeks) saab noorliige pärast vähemalt ühe-semestrilist noorliikmeks olekut üldkoosoleku otsuse alusel. Otsus on vastu võetud, kui poolt hääletab 2/3 kohal olevatest Seltsi liikmetest.

Seltsi noorliikme staatus võib kesta kuni neli semestrit.

2.6. Seltsi tegevliikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse üldkoosoleku poolt vastava otsuse tegemise päeva. Päevast, mil noorliiget loetakse Seltsi tegevliikmeks, tekivad tal Seltsi liikme õigused ja kohustused.

2.7. Seltsi tegevliikmeks saamisel tuleb tasuda sisseastumismaks. Sisseastumismaksu suurus arvutatakse vastavalt noorliikmeks oleku kestusele, maksumääraga 1/3 samal perioodil tegevliikme jaoks kehtinud liikmemaksu määrast. Noorliige võib sisseastumismaksu tasuda ka ette.

2.8. Seltsi tegevliiget, kes on õpingute katkestamise tõttu Seltsist välja arvatud, nimetatakse välisliikmeks. Tema tegevliikme staatus taastub pärast õpingute jätkamist ja eestseisusele vastava avalduse esitamist.

2.9. Kõrgkooli lõpetanud Seltsi liikmed, kes kuuluvad vilistlaskokku, on vilistlased.

Seltsi vilistlaskogu tegutseb oma põhikirja alusel iseseisva juriidilise isikuna.

2.10. Seltsi liikmel on õigus avalduse alusel Seltsist välja astuda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette.

2.11. Liige arvatakse Seltsist välja:

1. tema surma korral;
2. üldkoosoleku poolt, kui tema tegevus on vastuolus Seltsi põhikirjaga või muul viisil kahjustanud Seltsi mainet;
3. õpingute katkestamisel või lõpetamisel.

2.12 Liige loetakse Seltsist väljaarvatuks vastava otsuse tegemise päevast alates. Seltsist väljaarvatud liikmele tuleb tema Seltsist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitaatult kirjalikult teatada.

2.13. Päevast, mil liige loetakse Seltsist väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised õigused ja kohustused.

2.14. Selts korraldab oma liikmete arvestuse (registrit). Liikmete registrisse kantakse liikme ees- ja perekonnanimi, kõrgkool ja valitud või lõpetatud eriala (teaduskond), liikmeks saamise kuupäev, tasutud liikmemaksu suurus, tasumise kuupäev, liikmemaksu puudutavad muudatused (osaline vabastamine), Seltsi liikme väljaastumise võiväljaarvamise kuupäev ja põhjus. Eestseisuse äranägemisel võib registrisse kanda ka muid andmeid.

IV Seltsi vara

4.1. Seltsi vara koosneb tema liikmete maksetest, vabatahtlikest annetustest, vilistlaste ja vilistlaskogu toetustest, põhikirjaliste ülesannete täitmiseks soetatud varast ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

4.2. Selts peab oma tegevuses raamatupidamisarvestust ja esitab raamataupidamise ja statistilised aruanded kehtestatud korras ning vastutab nende tõesuse eest.

4.3. Seltsi raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad Seltsi revident või audiitor.

VI Eestseisus

6.1. Eestseisus(juhatus) on alaliselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub:

1. Seltsi esindamine;
2. Seltsi liikmete registri pidamine;
3. Seltsi Kodu haldamine ja majandamine;
4. astaaruande ja bilansi koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
5. semestri tegevus- ja majandusaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule
6. muud Seltsi tegevusega seotud küsimused.

6.2. Seltsi eestseisuses on 5 liiget ja eestseisus valitakse ümber igal õppesemestril.

6.3. Seltsi eestseisuse liikmetel on järgnevad ametinimetused ja sellest tulenevad kohustused, mis kehtestatakse Seltsi kodukorraga:

1. eestseisuse esimees;
2. eestseisuse aseesimees;
3. kirjatoimetaja;
4. laekur;
5. vanamees.

6.4. Eestseisuse volitused algavad valimise päevast ja kestavad ühe õppesemestri kuni uue eestseisuse valimiseni üldkoosoleku poolt.

6.5. Eestseisuse esimehel või aseesimehel on õigus esindada Seltsi koos kirjatoimetajaga või laekuriga kõikides õigustoimingutes, ülejäänud eestseisuse liikmetel on õigus esindada Seltsi üheskoos.

Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

6.6. Eestseisuse õigust esindada Seltsi võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

6.7. Eestseisuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

6.8. Eestseisuse liige võib oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule vaid eestseisuse esimehe kirjalikul nõusolekul.

6.9. Eestseisus peab andma Seltsi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta.

6.10. Eestseisuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

6.11. Eestseisuse esimees kutsub kokku ja viib läbi eestseisuse koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus.

6.12. Eestseisus on pädev otsuseid vastu võtma, kui eestseisuse koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest. Eestseisuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamustega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eestseisuse esimehe hääl. Eestseisuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud eestseisuse liikmed. Eestseisuse otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.

6.13. Eestseisuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tagajärjel Seltsile süüliselt tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

6.14. Eestseisuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on tekitanud süüliselt kahju Seltsi võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Seltsiga.

6.15. Eestseisuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

6.16. Eestseisus korraldab Seltsi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

6.17. Pärast majandusaasta lõppu koostab eestseisus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

6.18. Pärast õppesemestri lõppu koostab eestseisus semestri tegevusaruande ja majandusaruande.

6.19. Eestseisus esitab aastaaruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Semestriaruanded esitatakse üldkoosolekule 2 nädala jooksul peale uue õppesemestri algust.

Kui Seltsil on audiitor või revident, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revidendi arvamuse.

6.20 Majandusaasta aruande ja tegevusaruande ning semestriaruannete kinnitamise otsustab üldkoosolek.

6.21 Kinnitatud aruannetele kirjutavad alla kõik eestseisuse liikmed.

VII Seltsi tegevuse revideerimine

7.1. Seltsi kontrollorganiks on revident või seltsi poolt kinnitatud audiitor. Revidendiks ei või olla Seltsi eestseisuse liige ja raamatupidaja, samuti nende sugulased.

7.2. Revident või audiitor viib pärast majandusaasta ning õppesemestri lõppu läbi Seltsi revideerimise või audiitorkontrolli, koostab revideerimis- või audiitor-aruande ja esitab selle üldkoosolekule.