Asutatud 21. aprillil 1909 · Riias

Maa pinnalt
päikese poole.

Üliõpilasselts Liivika ühendab meesüliõpilasi, kes hindavad vaba mõtet, head kombeid ja omaalgatust. Meil on kõik algusest peale võrdsed.

Tule külalisõhtule Meie lugu
Liiviklased valgetes üliõpilasmütsides seltsi lipuga seltsi aias aastapäeval
Liiviklased Seltsi aias 110. aastapäeval, 2019.

Seltsist

Selts, kus kohusetunne kasvab ilma sunnita.

Üliõpilasselts Liivika on meesüliõpilasi ühendav seltskondlik-kasvatuslik organisatsioon. Selts asutati 1909. aastal Riias ja alates 1920. aastast on meie kodu Tartu.

Oleme alati harrastanud intellektuaalset ja vaba mõttevahetust. Hindame liikmete omaalgatust ja ettevõtlikkust. Seltsiga paralleelselt tegutseb vilistlaskogu, kuhu kuuluvad kõrgkooli lõpetanud liiviklased.

Loe seltsist lähemalt

„Kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda!“

Seltsi tegevuse põhimõte
1909
asutati Riias Riia Eesti Üliõpilaste Seltsina
1921
registreeriti Tartu Ülikooli juures Liivika nime all
5
riiki, kus tegutsesid vilistlaste pagulaskoondised
100+
aastat alkoholivabu ruume — meie traditsioon

Põhimõtted

Seitse põhimõtet,
millest lähtume.

Seltsi kui terviku tegevust reguleerivad põhikiri ja kodukord. Need seitse lauset ütlevad lühidalt, mida need tähendavad igapäevaselt.

  1. I

    Kõik on algusest peale võrdsed

    Meil puudub range sisemine hierarhia ja sellega kaasnevad kombed — aukohtud, rebaste drill ja teravdatud aumõiste.

  2. II

    Intellektuaalne ja vaba mõttevahetus

    Arutame kõike infotehnoloogiast geograafiani. Loeb argument, mitte see, kui kaua keegi on seltsis olnud.

  3. III

    Tervislik eluviis

    Seltsi ruumid on alkoholivabad — põhimõte, mis pärineb juba Riia aegadest ja on traditsioonina püsinud tänaseni.

  4. IV

    Head kombed

    Viisakas käitumine ka suuremas seltskonnas — sundimatult, kuid alati head muljet jättes.

  5. V

    Algatus ja eestvedamine

    Algatus- ja eestvedamisvõimest peetakse kõrgelt lugu. Iga liige võib ise midagi käima panna.

  6. VI

    Poliitiline sõltumatus

    Meie maailmavaated on meie endi omad. Selts ei seo end ühegi erakonnaga.

  7. VII

    Põhikiri ja kodukord

    Seltsi tegevust reguleerivad põhikiri ja kodukord. 1928. aasta kodukord kehtib reguleerimata küsimustes tänaseni.

Ajalugu

Riiast Tartusse.
117 aastat.

Riia, Moskva, Tartu, Tallinn, pagulus ja põrandaalune aeg. Selts on oma ideaalid läbi kõigi nende aegade alles hoidnud.

Liiviklased ja nende külalised pidulikul koosviibimisel LIIVIKA kirjaga lipu all, mustvalge grupifoto
Liiviklased pidulikul koosviibimisel.
Viis korvpallurit LIIVIKA kirjaga särkides spordisaalis, mustvalge foto
Liivika korvpallimeeskond.
Üksteist liiviklast jalgratastega kruusateel männimetsa ääres, mustvalge foto
Liiviklased rattamatkal.
Seitse liiviklast valgetes üliõpilasmütsides ja seltsi lipuga kevadisel mäenõlval puude all, mustvalge foto
Liiviklased seltsi lipuga, 2018.
Liiviklased valgetes üliõpilasmütsides grupipildil seltsi aias, mustvalge foto
Liiviklased 2018. aastal.
Kaksteist saalihokimängijat kepidega spordisaalis värava ees, mustvalge foto
Liiviklased saalihokit mängimas, 2019.

1909–1919

Riia ja Moskva

  1. 190921. aprill

    Riia Polütehnikumi juures asutatakse Riia Eesti Üliõpilaste Selts (REÜS). Asutajad on 12 REÜS Laene liiget ja 11 korp! Vironiast lahkunut.

  2. 1909sügis

    Liitub mitu Pärnu gümnaasiumi lõpetanud noormeest, kelle taust on põrandaalune õppurring „Taim“.

  3. 1915–17Moskva

    Riia Polütehniline Instituut evakueeritakse ja koos sellega tegutseb selts Moskvas.

  4. 1918–20Vabadussõda

    Vabadussõjas osaleb vähemalt 70 liiviklast. 16. veebruaril 1920 taastatakse tegevus Tallinnas.

1920–1940

Tartu

  1. 192121. veebruar

    Selts kolib Tartusse. Tartu Ülikooli juures registreeritakse Üliõpilasselts Liivika.

  2. 19288. märts

    Jõustub kodukord, mis kehtib reguleerimata küsimustes tänaseni.

  3. 1936Tallinn

    Tallinnas asutatakse seltsi koondis.

  4. 1940enne sulgemist

    Seltsis on 333 liiviklast: 159 üliõpilast ja 174 vilistlast.

1940–1990

Pagulus ja põranda all

  1. 1940okupatsioon

    Nõukogude võim keelab seltsi tegevuse.

  2. 1945pagulus

    Pagulased asutavad koondised Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias ja Saksamaal.

  3. 1971Piistaoja

    Kodumaal saavad vilistlased mitteametlikult kokku; suurem kokkutulek peetakse Piistaojal.

1990–täna

Taassünd

  1. 199013. märts

    Tallinna Polütehnilise Instituudi juures registreeritakse taas seltsi põhikiri, taastajaid on 13. 23. juulil kinnitatakse vilistlaskogu põhikiri.

  2. 199128. juuni

    Tartu Ülikooli nõukogu kinnitab seltsi põhikirja. Tartu on seltsi kodu tänaseni.

  3. 1996Baeri 7

    Elmar Järvesoo soovil ja tema lese Aino Järvesoo toel saab selts maja K. E. von Baeri tänaval.

  4. 2009100. aastapäev

    Selts tähistab Tartus 100. aastapäeva ja annab välja Liivika lauliku.

Seltsielu

Ettekanded, piljard ja head vestlused.

Ettekanded ja arutelud

Õpid oma ideid esitama ja kaitsma — väikeses hubases seltskonnas.

Kelder ja nahkdiivanid

Filmiõhtud, piljard ja lihtsalt hea seltskond, kui üksi kodus istumine üle viskab.

Saunaõhtud

Leil, head söögid-joogid ja jutud, mis kestavad kauem, kui plaanitud.

Saalihoki ja muu sport

Tõsiseid mängijaid on ja otsime juurdegi. Erinevatel aegadel on olnud populaarsed erinevad alad.

Tantsuõpe

Et ka tantsupõrandal oleks midagi teha.

Üritused teistega

Ühised õhtud teiste akadeemiliste organisatsioonidega.

ÜS Liivika vapp: vapilõvi kuldse laine kohal, selle all tammelehtedega L-täht

Sümboolika

Vapp ja sõrmus.

Seltsi vapil on vapilõvi kuldse laine kohal ja selle all tammelehtedega L-täht. Sama vapp on liiviklaste tähtsaima märgi, sõrmuse hõbedasel plaadil. Rõngale on vermitud lipukiri Ex solo ad solem soli patriae — maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks.

Vapilõvi
mehisus
L-täht
Liivika
Tammelehed
isamaa-armastus
Kuldne laine
eelkäija REÜS „Laene“
Liivika sõrmus: hõbedasel plaadil vapilõvi kuldse laine kohal ja L-täht, rõngal lipukiri

Sõrmus

Liiviklaste tähtsaim märk: hõbedasel plaadil seltsi vapp, rõngal lipukiri Ex solo ad solem soli patriae.

EX SOLO AD SOLEM SOLI PATRIAE 1909

Lipp

Kahepoolne – sinine ja hall – hõbedaste narmastega. Uus lipp õnnistati sisse 1999. aastal seltsi 90. aastapäeval; sõjaeelne lipp kadus ajaloo keerises.

Liivika üliõpilasmüts: valge põhi, tume äär ja must nokk

Üliõpilasmüts

Korporatsiooni värve ega rapiire meil pole — kanname valge põhja ja tumesinise äärega üliõpilasmütsi.

Liiviklased läbi aegade

Riigivanemast
malesuurmeistrini.

  • Juhan KukkMajandusteadlane ja poliitik, Eesti Vabariigi riigivanem
  • Theodor PoolAgronoom ja poliitik, põllutööminister
  • Kaarel LiidakAgronoom ja maaideoloog, põllutööminister
  • Paul ÖpikPankur, Eesti Panga direktor, Pikalaenu Panga president
  • Jaan KopvillemKeemik, välisdelegatsiooni liige, TTÜ professor
  • Jaan NaarisVabadusvõitleja, Vabadusristi kavaler
  • Paul KeresMalesuurmeister
  • Aksel KuuseKergejõustiklane
  • Jüri TarmakOlümpiavõitja
  • Trivimi VellisteEesti Vabariigi suursaadik
  • Andu RämmerLegendaarne sotsiaalteaduste doktor
  • Johannes HeinsooKvantfüüsika doktor, kvantarvuti insener

Seltsi varamu

Liivika laulik.

Laulud, mida laulame koos – sirvi raamatut veebis.

Sirvi veebis

Liivika laulik

Seltsi laulik raamatuna: sisukord, otsing ja lehekülgede keeramine.

Ava laulik

Noorliikmele

Tulevasele kaasvõitlejale.

Ootame meesüliõpilasi, kes tahavad mõelda, viisakalt vaielda ja vastutust võtta. Eriala pole oluline — meie seas on juriste, matemaatikuid, arste, füüsikuid ja kadette.

Kuidas liituda
  1. 01
    Tule külalisõhtule

    Seltsi majas Baeri 7 – kirjuta meile liivika@liivika.ee

  2. 02
    Kirjuta avaldus

    Kui tunned, et see on sinu seltskond.

  3. 03
    Saa noorliikmeks

    Ja vali endale akadeemiline isa.