Üliõpilasselts Liivika on meesüliõpilasi ühendav seltskondlik-kasvatuslik organisatsioon, mis loodi aastal 1909. Seltsiga paralleelselt tegutseb vilistlaskogu, kuhu kuuluvad kõrgkooli lõpetanud Seltsi liikmed.
Meie Selts on alati harrastanud intellektuaalset ja vaba mõttevahetust, kus peetakse tähtsaks liikmete omaalgatust ja ettevõtlikust. Tegevuse põhimõtteks on: "Kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda!"
Kronoloogiline ülevaade ja tähtsamad sündmused
| 21.aprill 1909 | Riia Polütehnikumi juures registreeritakse Riia Eesti Üliõpilaste Selts |
| 1910 | REÜS-ga liituvad Pärnu gümnasistid põrandaalusest õpilasühingust “Taim” |
| 1911-1913 | Pannakse järk-järgult maksma Seltsi kodukord |
| 1915-1917 | Selts tegutseb Moskvas |
| 1918-1919 | Vabadussõja tõttu Seltsi tegevust ei toimu |
| 21.veebr. 1921 | Selts registreeritakse Tartu Ülikooli juures ÜS Liivikana |
| 1937 | Asutatakse Liivika koondis Tallinna Tehnikaülikooli juures |
| 1950-1990 | Vilistlaskogu tegutseb nõukogude okupatsiooni tõttu "põranda all" |
| alates 1940 | Vilistlased tegutsevad paguluses edasi aktiivselt Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias ja Saksamaal |
| 13.märts 1990 | Tallinna Tehnikaülikooli juures taasregistreeritakse 13 liikmega ÜS Liivika |
| 23.juuli 1990 | Tallinna Linnavalitsus registreerib ÜS Liivika vilistlaskogu |
| 28.juuni 1991 | Tegevus taastatakse ka Tartu Ülikooli juures |
Üliõpilasselts Liivika asutati 21.aprillil 1909. aastal Riia linnas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (REÜS) nime all.Asutajateks olid 12 REÜS Laene (asutatud 1904) liiget ja 11 korp! Vironiast (1900) lahkunut.Asutamisega likvideeriti ühtlasi REÜS Laene.
1910. aastal lisandus REÜS-i kümmekond Pärnu gümnasisti põrandaalusest õpilasühingust “Taim”, kelle hulgast tuli Seltsile hiljem tervelt kuus esimeest. REÜS paistis teiste tudengiorganisatsioonide hulgas silma oma ruumides alkoholi tarbimise keelustamisega. Seda põhimõtet kinnistas veelgi Riia Eesti Üliõpilaste Karskuse Seltsi muutumine sisuliselt REÜS-i osakonnaks. 1911-1913 pandi järk-järgult maksma uus kodukord, mis sai hiljem aluseks ka mitmete teiste organisatsioonide (seltside) kodukordadele.
Riia Polütehnikumi evakueerimisel sõjapiirkonnast kolis ka REÜS oma tegevusega aastateks 1915-1917 Moskvasse.
Aastatel 1918-1919 katkes Seltsi tegevus Eesti Vabadussõja tõttu ajutiselt, sest paljud liikmed olid sõjategevusse haaratud.
Pärast Vabadussõda koliti oma tegevusega üle Eestisse, nüüd siis juba Eesti Wabariiki, kus alustati kohe aktiivset tegutsemist. Endise REÜS tegevus Tartus algas 1920. aasta sügissemestril ja seda nüüdse Liivika nime all. Tartu Ülikooli juures registreeriti Üliõpilasselts Liivika 21.veebruaril 1921. Peale ühte “erandlikku” semestrit otsustati alkoholikeeldu uuesti jaatavalt suhtuda ja nii on see traditsioonina säilinud tänaseni.
1937. aastal asutati Liivika koondis ka Tallinna Tehnikaülikooli juures. Iseseisvusaja lõpuks jõuti isegi niikaugele, et enne nõukogude okupatsiooni 1940 oli ÜS Liivika nimekirjas 161 üliõpilast ja 170 vilistlast.
Alates 1940 aastast muutunud poliitiliste olude tõttu Eestist emigreeruma sunnitud liiviklased ei matnud siiski ka rasketel aegadel maha neid kõrgeid ideaale, mis liikmeid juba palju aastaid olid ühendanud ning võõrsil end sisse seadnuna asutasid koondised Austraalias, Saksamaal, Kanadas, Rootsis ja USA-s.
Okupatsiooniperioodil (1950-1990.a) Seltsi tegevus keelustati ja kanti liikmete vähenemise tagajärjel raskeid kaotusi, mis oleksid peaaegu saatuslikuks saanud. Ärksamate endiste liikmete eestvedamisel alustati kokkutulekuid taas 1950-tel aastatel, siis juba “põranda all”.
1990.aastal taastati nõukogude võõrvõimu tõttu suikunud Üliõpilasselts Liivika tegevus. Tallinna Tehnikaülikooli juures taasregistreeriti Selts 13.märtsil 1990, kuna teistmoodi ei olnud võimalik registreerida Vilistlaskogu. Liivika Vilistlaskogu alustas de jure tegevust sama aasta 23.juulil. Täna asuvad ÜS Liivika põhijõud Tartus – Tartu Ülikooli juures taastati Seltsi tegevus ametlikult 1991. aasta 28. juunil. Ka juriidiliselt on Seltsi asukohaks Tartu linn. Seltsi taastamisel Tartus muudeti Tallinna koondis jälle Tartu Seltsi osaks, nagu see oli olnud ka Eesti Wabariigi ajal. Seltsi vilistlaskogu ametlikuks asupaigaks on saanud Tallinn, VK ühendus asub loomulikult ka Tartus. Vilistlaskogu koondised tegutsevad hetkel veel Rootsis ja Põhja-Ameerikas.